KUIDAS ORIENTEERUDA KÜLLUSLIKUS SORDIVALIKUS?

Veinimaailma valikute kirjusus on tuttav ilmselt kõigile, kes poes veiniriiuli ees dilemmadega silmitsi seisnud. Silme eest kisub kirjuks, mõtted kipuvad segadusse viima ja kas võtta lõpuks see, too või hoopis too kolmas? Uhhh... Üks lihtsam viis, kuidas veini valida, on selgeks teha peamised viinamarjasordid ja neist lähtuda. Kui aga sorte etiketil kirjas pole? Kuidas siis ikkagi leida üles just see õige vein, mis sobituks toidu ja üldise meeleoluga?

Veinivalmistamiseks kasutatavaid viinamarjasorte on kokku ligi 10 000. Selle arvu peale võid tabada end mõttelt: "Appi! Nüüd olen küll juba veiniookeanisse ära uppunud." Hea uudis on, et kui tunneme juba kümmet sorti, on suur osa veinimaailmast meile tuttavlik. Kui teame juba ca 30 sorti, siis oskame lisaks klassikalistele  minna rohkem ka nišivalikute suunas. Ja ühel hetkel hakkavad uued sordid ise nimekirja lisanduma, sest veinimaailmas kaugemale rännates otsimegi uusi ja põnevaid elamusi, mida tillukesed ja tundmatud sordid sageli pakuvad.

Ja millised need kümme olulisemat sorti siis olla võiks? Ega siin loomulikult ühtset kokkulepet polegi ja subjektiivsust on palju nagu veinimaailmas ikka. Küsides seda itaallaselt, siis arvaks ta ehk, et kindlasti peaks olema seal esindatud ka Nebbiolo ning hispaanlase meelest ehk Tempranillo. Jah, ka olulisematest rahvuspärlitest räägime sel õhtul põgusalt, ent lähtume peamiselt rahvusvahelistest viinamarjadest. Valgetest võtame luubi alla  Sauvignon Blanc, Chardonnay, Riesling, Pinot Gris/Grigio. Punastest aga Pinot Noir, Cabernet Sauvignon, Merlot, Syrah/Shiraz.

Sageli aga veinietiketil sorte peal kirjas polegi. Kuidas siis valikuid langetada? Siinkohal tuleb appi võtta appelatsioonireeglid ehk vaadata, mis kaitstud päritolunimetust (KPN) antud vein kannab ja sealt saame edasi uurida, mis sorte on antud appelatsioonis ehk päritolunimetuses lubatud kasutatada. Tõsi, sageli polegi aga sordid nende veinide puhul niivõrd olulised, sest tihti on tegu blendidega ehk paljude sortide komboga ja sortidest ülemaks ongi seatud just selle KPN-i ehk päritolunimetuse edasikandmine veinis. Nt Chianti, Valpolicella, Bordeaux. Kõik sellised nimed aitavad meil mõista just selle päritolu omapära ning seejärel võime küll lähemalt uurida, mis sorte on ühes või teises veinis kasutatud, kuid veinist rääkides jääme ikkagi Chianti nime juurde, ehkki sealne domineeriv sort on Sangiovese.

Mida "Sordid selgeks" teemalisel veiniõhtul teeme?

• Saame selgeks 8 olulisima viinamarjasordi (4 valget ja 4 punast) peamised jooned ja parimad piirkonnad
• Teeme põgusalt tutvust käputäie pisut pisemate ent oluliste sortidega
• Õpime, milliste olulisemate appelatsioonitähiste (KPN) taga on millised viinamarjasordid
• Õpime sordi baasil veini ja toidusobivusi
• Kordame ja kinnistame olulisima meelelahutusliku mõõduvõtu vormis
  

Veiniõhtu kestab orienteeruvat 2,5h, sisaldab 7 veini degusteerimist, veinispikrit mäluvärskenduseks ning mõnusat veiniradadel kulgevat õhtut hubases atmosfääris.

Veiniõhtu tellimiseks leiad lisainfot: https://veinikoolitused.ee/veiniohtud