LÕUNA-AAFRIKA: HUGENOTI MUNKADE VÄÄRIKAS VEINIPÄRAND

Lõuna-Aafrika on oma veinikultuuri mõttes justkui Vana ja Uue maailma (ehk Euroopa ja ülejäänud maailma veiniriikide) siirderiik. Asub ju geograafiliselt justkui Uues Maailmas, kuid stiili ja kvaliteedisüsteemi mõttes on rohkelt tajuda Euroopa, eriti Prantsuse veinide puudutust.

Lõuna-Aafrika on väga mitmekülgne riik. Seda nii oma harukordse floora ja fauna, aga ka põneva ajaloo poolest, mistõttu on etniline koosseis mitmekesine ning ametlikke riigikeeli kokku lausa 11! LAVis on palju koloniaalaegseid Euroopa mõjutusi ning veini on valmistatud siin juba 17. sajandist, mil hollandi päritolu kaubalaevastiku juht Jan van Riebeeck oma India rändudeks Kaplinna lähedusse oma laevastiku varustamiseks tugipunkti rajas. Peatselt sai temast Kaplinna koloonia komandör ning ta hakkas rajama Hea Lootuse Neemele viljapuuaedu ja põldusid, seal hulgas nähti head potentsaali ka viinamarjakasvatusel. Prantsuse mõjutused veinivalmistamisel on nii ajaloolised kui hiljutised. Esimeste viinapuude istutamisest möödus vaid paarkümmend aastat kui tänasesse Franchhoeki (tõlkes prantsuse nurk) saabusid prantslastest hugenoti mungad, keda oma vaadete tõttu kodumaal taga kiusati. Nende kogmused ja teadmistepagas aitas veinivalmistamise arengule tublisti kaasa ja Franchhoek on oma veinide poolest kuulus tänaseni. Sageli võrreldakse Lõuna-Aafrika veiniparemikku nii Bordeaux' kui Burgundiaga, kuna Prantsuse suurveinide meistreid on kutsutud viimastel aastakümnetel oma know-how'd ja parimaid praktikaid kohapeale jagama ning prantsuse käekiri peegeldub ka sealses tänases veinivalmistamiskultuuris. See omakorda on toonud mitmed LAVi veinimajad maailmakaardile ja nimekate konkurside ning veiniajakirjade reitingute kohaselt astuvad nad prantslastele päris kandadele. Veininautleja õnneks on aga üldiselt soetushind üksjagu taskukohasem.

Lõuna-Aafrika massiveini tunneb lihtsasti ära etiketil oleva geograafilise tähise WO Western Cape järgi. Liigselt seda peljata ei maksa, sest ka selle nime all tehakse entry level tasemel täiesti joogikõlbulikku kraami, kuid piirkondadega täpsemaks minnes avaneb hoopis teine dimensioon. Stellenboch, Constantia, Franchhoek, Paarl, Elgin, Walker Bay, Swartland - veinikompassiga neid radu käies hakkame päriselt mõistma, mida Lõuna-Aafrika veinidel pakkuda on. Põnev on kindlasti käia nimetatud kohad läbi ka kohepeal, sest veiniturism on muide üllatuslikult kõrgel tasemel ning veinirajad (wine routes) on väga mugavalt läbitavaks tehtud. Franchhoeki saab isegi minna veinitrammiga, mis on midagi hop on hop off bussi sarnast ning mida mujal veinimail pole minu silm veel näinud. Veinimajade külalislahkus ja majutusvõimalused on suurepärasel tasemel, vahest isegi pisut liiga suurepärased :D

LAV on selles mõttes teistmoodi veiniriik, et ehkki sealne Wine and Spirit Board on loodud sektorit arendama, jälgima ja toetama, siis erinevalt enamikest muudest veinimaadest riik veinivalmistamist kuigipalju ei soosi ning tootjad peavad enda eest ise paljudes küsimustes hea seisma. Hea näide selleks oli Covidi algusaeg, mil alkoholi, sealhulgas veini transportimine, riigis täielikult keelustati. Kõigile pandi võrdse puuga ning teatud aeg oli ka eksport ja isegi tootmine keelustatud. Suured tegijaid jäid ellu, aga väiksematel tuli võidelda elu eest. Nagu pea kõikjal Uues-Maailmas, on pirakas amps veinitoodangust suurkorporatsioonide käes, kellest tuntuim meiegi riiulitel leitav KWM. Küll aga on kvaliteetset toodangut pakkuvad veinimajad enamasti pigem pisema kaliibriga. Kuna riik veini osas väga soosiv pole ja kohalik elanikkond eelistab pigem õlut või vähe vägevama kraadiga kraami, siis väiksemad veinimajad on mõnevõrra jõukama ühiskonnakihi kätte koondunud, kes arendavad ja investeerivad oma tegemisse ise. Lõuna-Aafrika üks rikkusi on ulatuslikud iidsed viinapuuistandused, mida vanadest Euroopa riikidest on sellises mahus ette näidata vaid Portugalil.

Kohalikuks rahvusviinamarjaks on kujunenud varasemalt jõulise struktuuri, kohvi ja lõkkesuitsu järele lõhnavate veinide poolest tuntud punane sort Pinotage. Tõsi, tänapäeval leiab sellest viinamarjast või tema segudest endiselt tugevaid ent sügavaid, juues lahti rulluvaid, pika arengupotentsiaaliga veine. Valgetest on enim levinud prantsuse päritolu Chenin Blanc, millest tehakse nii lihtsasti libisevat igapäevaveini kui vägagi rikkalikke, komplekesid ja kauamängivaid kunstiteoseid. Kõige enam vanu Chenin Blanci istandusi leiab Swartlandist, kust tulevadki ühed selle viinarja maailma parimad näited.

Üle maailma on tuntust kogunud ka Lõuna-Aafrika vahuvein MCC ehk Methode Cap Classique, mille prantsusekeelset nimekuju ongi hoitud nondesamade eelpoolmainitud hugenoti munkade austuseks ja tänutäheks nende teenete eest veinivalmistamise vallas. Tegu on šampanjameetodil valmistatud väga kvaliteetse ja kõrgetasemelise mulliga, mida hoitakse vähmelat 12 kuud pärmisettel, sageli aga oluliselt kauem. Kvaliteedi eest seisab hea Cap Classique Association, kuhu kuulub ligi 50 tootjat ning ühtekokku valmistatakse aastas ligi 10 miljonit pudelit maitsvat rüübet.

Lõuna-Aafrika veinid tasuvad kindlasti avastamist ning õnneks on Eestis lausa 2 suurepärast väikemaaletoojat need rikkused avastanud ja just sellele riigile pühendunud.
Kes soovib uurib lähemalt: Westcape'ist ning Wineman'ilt.

Mida Lõuna-Aafrika veinide avastamisele pühendatud õhtul teeme?

• Võtame luubi alla LAVi asukoha nii geograafilisel kaardil kui veinimaailma mõistes
• Avastame veinipiirkondi
• Räägime lahti ja maitseme olulisemaid viinamarjasorte
• Uurime sealset kvaliteedisüsteemi ning muid olulisi etiketilt leitavaid sertifikaate/märgiseid
• Vatame üle kõnealuste viinamarjasortide toidusobivused
• Kordame ja kinnistame olulisima meelelahutusliku mõõduvõtu vormis
  

Veiniõhtu tellimiseks leiad lisainfot: https://veinikoolitused.ee/veiniohtud